Kõrgmood on tarbekunsti, mis on seotud disaini ja esteetika rakendamisega riietel ja aksessuaaridel. Moedisaini mõjutavad kultuurilised ja sotsiaalsed hoiakud ning see muutub ajas ja kohas. Moeloojad töötavad mitmel viisil kavandamaks riideid ja aksessuaare. Mõned töötavad üksinda, osad aga meeskonnaga. Nad püüavad rahuldada tarbijate soove esteetiliselt kavandatud rõivastega. Kuna aeg, mis kulub rõiva turule toomiseks on pikka, tuleb aeg-ajalt tarbijate muutuvaid eelistusi ette aimata. Mõnedel disaineritel on teatav maine, mis võimaldab neil kehtestada moodi.

Moeloojad üritavad disainida rõivad, mis oleksid nii funktsionaalsed kui ka esteetiliselt meeldivad. Nad peavad arvestama, kes tõenäoliselt antud rõivaesemeid kandma hakkavad ja olukordi, kus neid kasutama hakatakse. Neil on palju erinevaid materjale, lai värvigamma ja palju stiile, mille vahel valida.

Mõned riided valmistatakse spetsiaalselt kindlale indiviidile, nagu haute couture'i või off-the-rack'i puhul, kuid enamik riided on siiski mõeldud massiturule, eriti juhuslikuks ja igapäevaseks kandmiseks.

Moekollektsioon

Moekollektsioon on midagi, mida disainerid panevad kokku igal hooajal, et näidata oma ideede uusi suundumusi, nii kõrgmoe tooteid kui ka massiturule mõeldud rõivaesemeid. Tavaliselt planeeritakse ette üks või kaks hooaega. Hooaegadeks on kas sügis/talv või kevad/suvi.

Rõivaste disainimine

Moeloojad töötavad erinevalt. Mõned visandavad oma mõtteid paberile, teised aga hakkavad kohe riidest kleidile vormi andma. Kui disainer on tulemusega täiesti rahul, konsulteerib ta professionaalse modelleerijaga, kes teeb põhilõigetest edasi arendused. Modelleerija töö on väga täpne ja vaevarikas. Valmis rõiva sobivus sõltub lõigete täpsusest. Lõpuks proovitakse riideeset mannekeenile.

Ajalugu

Moedisaini alguseks peetakse üldiselt 19. sajandit, mil Charles Frederick Worth esimese disainerina oma loodud rõivastele etiketi külge õmbles. Worth edu oli sedavõrd suur, et ta suutis dikteerida oma klientidele, mida nad peavad kandma, selle asemel et täita nende soove, nagu seda olid varem rõivatehased teinud.

Moe tüübid

Toodetud rõivad jagunevad kolme põhilisse kategooriasse, kuigi need võivad olla jagatud ka täiendavalt enamasse eriliiki:

Haute couture ehk trendimood

Trendimood (inglise keeles „haute couture", prantsuse keelest tõlgituna "kõrge õmblemine" või "suur õmblemine" ) viitab kliendile kohaldatud riiete loomist. Trendimoe eesmärgiks on teha tellimuse kohane rõivastus konkreetsele kliendile ja see on tavaliselt valmistatud kõrge kvaliteediga kallist kangast. Riided õmmeldakse erilist tähelepanu detailidele pöörates. Õmbleja peab olema kogenud ja osav. Rõivaste valmistamisel kasutatakse sageli aeganõudvaid, käsitsi teostatud tehnikaid.

Valmisrõivad

Valmisriided on rist haute couture'i ja massi turu jaoks mõeldud toodete vahel. Need riided ei ole tehtud üksikute klientide jaoks, kuid nende valimisele ja kanga lõikamisele pööratakse suurt tähelepanu. Riideid tehakse väikestes kogustes tagamaks eksklusiivsus, kuid seetõttu on nad ka suhteliselt kallid. Valmisrõivaste kollektsioonid esitatakse tavaliselt moemajadesse igal hooajal tuntud Fashion Week'i jooksul. See toimub linna tasandil ning esineb kaks korda aastas.

Massturule mõeldud tooted

Praegune moetööstus tugineb põhiliselt massidele mõeldud müügiturust. Massturg näeb ette paljudele klientide suurtes kogustes ja standard suurustes valmisriiete tootmist. Kasutatakse odavad materjalid. Tegumoed on sellised, mida on, lihtne ja taskukohane toota. Massituru disainerid kohandavad kuulsate moeloojate poolt loodut. Enne uute toodete tegemist ootavad nad tavaliselt ühe hooaja veendumaks, et suurnimede mudelid on menukad. Et säästa aega ja raha, kasutavad nad odavamaid kangaid ja lihtsamaid tootmistehnikaid, mida saab hõlpsasti teha ka masin. Lõpptoode seetõttu müüakse seetõttu palju odavamalt.