Loomsete liimide valmistamisel kasutatakse erinevaid nahkasid ja konte. Kondiliimi valmistatakse loomakontidest. Nahaliimi valmistatakse nahajäätmetest, kõõlustest, kõrvadest, sabadest jne. Kalaliimi valmistamisel kasutatakse ujupõit, nahka, luid ja kõhresid.

Tavaliselt on nahaliim on tumepruunika värvusega, kondiliim kollakasrohelise, kalaliim kollaka värvusega. Kondiliime väljastatakse granuleeritult või plaadikestena, kalaliimi õhukeste valgete või helekollaste plaadikestena. Nahaliimi väljastatakse samuti plaadikestena, aga ka peenestatuna ja helbelisena.

Kondiliime väljastatakse granuleeritult või plaadikestena. Vastavalt liimi sordile varieerub liimi värvus kollakaspruunist kuni tumepruunini. Mida heledam liim, seda kvaliteetsem ta on.
Liimilahuse valmistamiseks:

• Võetakse granuleeritud või peenteks tükikesteks löödud liim
• Liim valatakse külma veega üle vahekorras 1:1
• Lahus jäetakse paisumiseks seisma
  • granuleeritud liim 3-4 tunniks
  • plaaditükid 6-8 tunniks
• Peale paisumist liimi soojendatakse kahekordses liiminõus. Välimises on vesi ja sisemises liimilahus (temperatuur ei tohi olla kõrgem kui 80° C)
• Vaht tuleb liimilahuselt eemaldada.

Kondiliimlahus on soovitav valmistada koguses üheks kuni kaheks päevaks. Korduv liimi soojendamine vähendab järsult tema liimimisomadusi. Liimi kasutamistemperatuur on 50 - 80 °C. Seejuures peab liimil olema teatud konsistents:

• Liim peab voolama pintslilt pideva joana
  • kui liim tilgub, siis on ta vedel
  • kui tardub lennul ja langeb klompidena, siis on ta paks
• Paksu liimi vedeldatakse kuuma veega.

Nahaliimi väljastatakse plaadikestena, peenestatuna ja helbelisena. Nahaliim erineb kondiliimist paremate liimimisvõimete ja heledama värvuse poolest. Samal ajal ta omab kõrget viskoossust, mis võib esile kutsuda puidu pragunemise pikisuunas peale liimimist.

Liimilahuse valmistamiseks:

• Võetakse purustatud plaaditükikesed ja helbed
• Liim valatakse üle veega vahekorras 1:2 või 1:3
• Lahusel lastakse 12 tundi paisuda
• Valmistatakse liimilahus, segades liimilahust kuni ühtlase lahuse saamiseni.

Soovitav on kasutada naha- ja kondiliimi segu. Nahatahvlid on tavaliselt sitkemad, aga konditahvlid purunevad kiiremini. Liimi tuleks viia antiseptikut roiskumise vältimiseks. Liim segatakse peale seda kui nad on paisunud ja muutunud ühetaoliseks.

• Kõvade ja väärtuslike puiduliikide puidu liimimisel soovitatakse kasutada nahaliimi, millele on lisatud 20...40% kondiliimi
• Pehmete puiduliikide liimimisel kasutatakse kondiliimi, millele on lisatud 20...40% nahaliimi.

Kalaliim sobib materjalidega, kus vajatakse samal ajal tugevust ja elastsust. Kalaliim sobib seega puiduspooni, furnituuri ja dekoratiivdetailide liimimiseks. Kalaliim valmistatakse peamiselt tursa jäätmetest. Liim sisaldab ka valgendajat (max 0,1% titaanvalget).

Kalaliimi saab lahjendada veega, äädikaga või piimaga. Samuti võib seda segada teiste liimainetega nagu kliister ja kummiaraabik. Lõhna parandamiseks lisatakse looduslikke lõhnaaineid.

Liimilahuse valmistamiseks (liimi tuleks viia antiseptikut roiskumise vältimiseks):

• Võetakse õhukesed plaaditükikesed
• Liimaine plaadikesed pannakse sooja vette 24 tunniks paisuma
• Soojendatakse vesivannil ≈ 40°C juures
• Filtreeritakse

Kaseiinliimi valmistakse pulbrina, mis koosneb kaseiinist, kustutatud lubjast, fluornaatriumist, vaskvitrioolist ja petrooleumist.

Kaseiinliimi koostis:

Liimilahus valmistatakse pulbri ja vee segamisega vahekorras 1:1 kuni 1:2. Valmistatud liimilahuse kogus peaks olema arvestatud 3...4 tunniks - liimi elujõulisuse ajaks

Liimilahust tuleb hoolikalt segada, nii et ei oleks tükke ja lastakse tal seista 10...15 minutit, peale seda tuleks liimilahuse pinnale tekkinud vaht ära korjata. Paksenenud liimilahus, mis ei ole võimeline pintslilt maha jooksma, on edasiseks kasutamiseks kõlbmatu. Liimilahuse viskoossuse vähendamiseks ei ole lahjendamine soovitav.

Vaikliimide valmistamisel kasutatakse järgmisi komponente:

• sünteetiline vaik
• kõvestina oblikahapet, sidrunhapet, piimhpet või ammooniumkolriidi
• lahustina vett, piiritust või atsetooni
• täiteainena puidujahu, kaoliini või sojajahu

Fenoolformaldehüüdvaikliim ehk fenoolloolliimi valmistatakse fenooli vaikudest. Fenoolformaldehüüdvaikliim on väga mürgine liim. Seda kasutatakse peamiselt veekindla ristvineeri valmistamiseks

Liimlahus valmistatakse roostevaba anumas ja lisatakse pidevalt segades atsetooni või piiritust. Seejärel lisatakse petrooliumikontakti. Segatakse 5-10 min jahutatavas vesilahuses, sest liimaine tekitab temperatuuri. Liimi eluiga 2-3 tundi. Liimimistugevus on fenoolformaldehüüdvaikliimil aga 150 kg/cm³

Karbamiidformaldehüüvaikliim kasututakse kõige enam puidutööstuses. Liimile lisatakse täitainet ainult, siis kui tahetakse saada paksemat lahust. Karbamiidformaldehüüvaikliime kasutatakse nii külma kui kuuma liimimisel. Happeks kasutatakse kas 10% oblikhappe vesilahust, ammooniumkloriidi 50% vesilahust või piimhape 40% vesilahust.

Liimilahuse valmistamiseks:

• Võetakse puhas roostevaba liiminõu (soovitavalt jahutava veevärgiga)
• Liiminõusse valatakse liim
• Pidevalt segades lisatakse täiteaine
• Lisatakse kõvasti ning segatakse 10 minutit ( kõvasti hulgast sõltub liimilahusse säilivusaeg)

Täiteainet lisatakse ainult siis, kui tahetakse saada paksemat liimilahust, vee lisamisega saab liimilahust muuta vedelamaks.

PVA-d saadakse tööstuslikult. PVA kujutab endast viskoosset valget ühetaolist vedelikku, mis on saadud vinüülatsetaadi polümerisatsioonil vee keskkonnas polümerisatsiooni emulgaatori ja initsiaatori koostöös.

Puidu liimimine toimub füüsilise protsessi tulemusena, mille puhul lahusti (vesi) tungib puitu sisse, aga liimikihiks jääb polümeeri kile, tänu millele moodustub elastne liimühendus. 38...40  C algab polümeeri pehmenemine, 60...70  C  juures langeb järsult tugevus.

Kileliimi saadakse õhukesse paberi (pakdus 0,03mm) immutamisel sünteetilise vaiguga ja sellele järgneva kuivatamisega. Kileliimi valmistatakse fenoolvaikude ja karbamiidvaikude baasil.

• Fenoolvaikude baasil valmistatud kileliim säilib üle 6 kuu, kuid nõuab liimimisel temperatuuri 140 kuni 160°C ja survet 20 kuni 25 kg/cm².
• Karbamiidvaikude baasil valmistatud kileliim säilib ainult 3 kuni 5 ööpäeva, kuid saab liimimida temperatuuri 110 kuni 120°C ja survega 12 kuni 15 kg/cm².

Kombineeritud liimid segatakse kokku kahest või enamast liimist. Kokku segamise eesmärgiks on saada paremad liimi omadused. Soovitakse, et kokkusegamisel liimide head omadused liituvad.

• Tisleriliim. Omavahel segatakse naha- ja kondiliim vahekorras 1:2 kuni 3:2. Tisleriliim on sitkem kui kondiliim.
• Kaseiin-tsementliim. Liimid segatake vahekorras 4:3. Saadud liim on niiskuskindlam kui kaseiinliim.
• Karbamiid-PVA-liim. Liimid segatake vahekorras 3:1. Saadud liimis on liitunud karbamiidliimi niiskus- ja kuumakindlus ning PVA-liimi sitkus.
• Liimilint. Liimilinti kasutatakse kattevineeri koostamise juures. Liimilint valmistataks komponentide nahaliim, glütseriin, suhkur ja vesi vahekorras 20:5:1:28