Töökohtade valgustus peab vastama tehtava töö iseloomule. Mida täpsem on töö, seda suurem peab olema valgustatus.

Kuna nägemise kaudu saab inimene ca 90% infost, mida ta töös kasutab, on valgustus üks tähtsamaid mõjureid töökohal. Halb valgustus madaldab tööviljakust, soodustab silmade väsimist ning silma-, närvi-, südame-veresoonte jt haiguste teket ja arengut.

Üldnõue on, et tootmisruumid ja kontoriruumid oleksid valgel ajal valgustatud loomuliku valgusega. Loomuliku valgustuse asendamine kunstlikuga on lubatud ainult erijuhul.

Loomulik valgustus on inimesele vastuvõetavam, see stimuleerib organismi elutegevust, inimesele jääb seos loodusega, väliskeskkonnaga. Pikka aega pimedates ruumides või öövahetuses töötajatel häirub organismi bioloogiline tasakaal ultraviolettkiirguse puudumise tõttu (tekib nn “bioloogiline pimedus”).

Tööruumi valgustuse puhul on olulised sealsete pindade peegeldumistegurid, kuna neist sõltub valgustatus ruumis. Need näitavad pinnalt lähtuva ja sinna langeva valgusvoo suhet. Valge paber peegeldab kuni 95% sinna langenud valgusest, puit 45%, must matt paber ainult 5%. Enamasti on otstarbekas, et tööruumi pindade (eriti lae ja seinte ülaosade) peegeldustegurid on kõrged, kuna siis säästetakse valgusenergiat.

Enamasti on ratsionaalne, kui töökohta valgustab kaks valgustussüsteemi:

• üldvalgustus, mille puhul valgustid on laes paigutatud ühtlaselt või lokaliseeritult;
• kohtvalgustus, mis võib olla statsionaarne või teisaldatav.

Valgustusele esitatavad nõuded:
1) peab olema küllaldane ja vastama tehtava töö iseloomule
2) pea olema ühtlane
3) objekti ja fooni vahel peab olema kontrast
4) valgusallikas ei tohi esile kutsuda objekti läikimist.

Töökohtade valgustuse iseloomustamiseks kasutatakse tööpinna valgustatust ja valgusti valgusvoogu.

Pinna, sealhulgas tööpinna valgustatust mõõdetakse luksides (lx), valgusti valgusvoogu luumenites (lm) .

Pinna valgustatus on 1 lx, kui pinna 1 ruutmeetrile langeb valgusvoog 1 luumen.

Luumen, aga võrdub valgusvooga, mida punktvalgusallikas valgustugevusega üks kandela kiirgab ruuminurka üks steradiaan.

Valgusallikate valikul tuleb silmas pidada töö tegemise täpsust.

• 10-200 luksi ebatäpne töö

• 200-800 lux normaalseteks toiminguteks

• 800-3000 lx eriotstarbeks

Valgustusele kulub koduses elektritarbimises keskmiselt sama palju energiat kui erinevatele tarvititele (külmik, pesumasin või nõudepesumasin). Tänapäeval on tavaliste hõõglampide asemele astunud luminestsentslambid, mis annavad sama valgustustugevuse kaks või enam korda väiksema elektrikuluga. Sama lambisokli kasutamine võimaldab sujuvalt üle minna ökonoomsemale lahendusele. Vaatamata kõrgemale hinnale on lambi kasutusaeg pikem ja seetõttu polegi see investeering sugugi halb. Säästupirnidega on võimalik kokku hoida 80% valgustusele kuluvast energiast. Nüüdsest on Euroopas keelatud 100W võimsusega hõõglampide tootmine ning aastast 2012 ei tohi euroliidus toota üldse enam hõõglampe. Hõõglambid vahetavad välja säästulambid.