Antud osas käsitleme keldrita puittarindiga väikeelamu pinnasest õhkvahega eraldatud põranda ehitust. Põranda tarind toetub alusmüürile või taladele, mille all on tuulduv õhkvahe. Loomuliku ventilatsiooniga õhkvahes ringleb õhk soklis olevate avade kaudu hoone sise- ja väliskülje erinevate röhkude mõjul.

Piisav tuulutus on, kui õhk liigub 0,3 liitrit sekundis ruutmeetri kohta. Tuulutusavade suurus tuultele avatud kohas on 5 cm²/m² ja tuulte eest kaitstud kohas 10 5 cm²/m². Tuulutusavade aluminse serva kõrgus välisest maapinnast peab asetsema 200 - 300 mm kõrgusel. Tuulutusavasid tuleb teha ka hoone nurkade lähedusse, et õhk liiguks igas punktis. Avad kaetakse restide ja võrguga, et õhkvahesse ei pääseks lumi, väikeloomad ja putukad. Avade suuruse arvestamisel peab meeles pidama, et restid ja võrgud vähendavad ava efektiivpindala kuni 50%.

Teiseks võimaluseks põranaaluse tuulutamise parandamiseks on ventilatsioonitoru ehitamine, mis algab põranda alt ja väljub katuselt. Ventilatsioonitoru peab korralikult isoleerima ja seda ei või ühendada tubade ventilatsiooni või suitsukanalitega.

Joonis 2 Vundamendi tuulutus	Joonis 3 Põrandaalune tuulutus ventilatsiooniga

Pinnasest õhkvahesse jõudva niiskuse kogust vähendatakse drenaažiga, kruusa- või killustikukihi ja kergkruusaga (paksus 200 - 300 mm). Kergkruusakiht takistab suvel kapillaarniiskuse tõusu pinnakihtidesse ja talvel vähendab maapinna külmumissügavust. Pinnase pealispinda võib soojustada ka vahtplastkihiga (50 mm). Piisava tuulutuse tagab põrandaaluste täidete ja tarindi vahele jääv 300 - 400 mm õhuruum. Põrandasse tasuks teha põrandaaluse seisukorra hindamiseks luuk, mille mõõdud on minimaalselt 400 x 500 mm. Laudpõrandaga puittarindi ja õhkvahega põrandaaluse ruumi läbilõige on joonisel 4.

Joonis 4 Põrandatarindi läbilõige