Lõiked ja nende kujutamine joonistel

Õpiobjekt leiab rakendamist õppevahendina kutsehariduskoolide erinevate tehniliste erialade moodulis „Joonestamine" lõigete õpetamisel. Nõuetele vastava tehnilise joonise koostamise ja lugemise oskus on esmaselt vajalik kõikidele tehnilistel erialadel õppijatele. Peale kutsehariduse omandamist on tööturul eelis nendel tehnilise eriala omandanud noortel, kes jooniseid loevad, teiste ees. Kuna paljudel kutsehariduse tehnilistele erialadele õppima tulijate seas on neid, kelle ruumilise kujutamise võimekus jätab soovida, on antud õpiobjekt ennekõike mõeldud just nende õpilaste joonestamisoskuse (lõigete tegemise ja väljajoonestamise ning jooniste lugemisoskuse) parandamisele. Õpiobjekti koostaja on palju ja pikalt mõelnud sellele kuidas lõigete õpetamisel paremini näitlikustada lõigete saamist joonistel ja tulnud järeldusele, et parim viis on teha seda animatsiooni ja video abil. Loodan, et see õpiobjekt õppevahendina on õpilastele huvipakkuv ja annab häid tulemusi tehnilistel erialadel õppijate joonestamisoskuse ja jooniste lugemisoskuse omandamisel.

Oluline osa joonisel antavast informatsioonist viiakse joonise kasutajani (lugejani) kindla korra ja nõuete järgi vormistatud kujutiste abil. Kujutised joonistel jagunevad vaadeteks (vt. õpiobjekt „Kolmvaate kujutamine joonistel"), lõigeteks ja ristlõigeteks, mille väljajoonestamisel kasutatakse tinglike ja lihtsustatud kujutamisvõtteid, mis on ISO 128 standardiga reguleeritud. Nõuetekohaselt vormistatud joonisel peavad detail või koost (alakoost) olema kujutatud selliselt, et nii joonestaja kui joonise lugeja saavad aru joonisel kujutatust ühesel ja ainuvõimalikul viisil. Joonisel detaili või mingi koostu (alakoostu) kujutamisvõtteid tundev joonise lugeja ei vaja nõuetekohaselt vormistatud joonise lugemisel mingeid selgitusi ega selgitajat.

Selle õpiobjekti raames vaatame me keerulisemat, aga ka võimalusterikkamat kujutiste gruppi joonistel - s.o. lõikeid.

Õpiobjektiga „Lõiked joonisel" võib alustada tegelemist siis kui õppija on vaadete projekteerimise nõuded ja olemuse endale selgeks teinud (vt. õpiobjekt „Kolmvaate kujutamine joonistel"). Lõigete saamine ja kujutamine joonistel on nüansirikkam ja jätab õppijale suuremad võimalused valida ühe või teise lõike tegemise mooduse vahel. Kolmvaate kujutamisel olid abivaated (külg- ja pealtvaade) joonisel väljajoonestatud esivaate kui peavaate keskselt. Kindel projektsiooniline seos tulenes sellest, millises ruuminurgas me joonestasime - kas esimeses ruuminurgas (Euroopa meetod) või kolmandas ruuminurgas (Ameerika meetod). Kui kolmvaate kujutamisel me väljajoonestatud vaateid ei pealkirjastanud, siis lõigete kujutamisel (väljajoonestamisel) enamikel juhtudel aga teeme seda. Lõike pealkiri peab olema viisil, mis loob üheselt arusaadava seose lõike asukoha ja lõike kujutise vahel.

   

Ants Valter
Tartu KHK kutseõpetaja
õpiobjekti koostaja

Tartus aastal 2013