Jäätmekäitlus on vastavalt Jäätmeseadusele jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine.

Jäätmekäitlusega ei tohi kaasneda normatiive ületavat mõju tervisele ega keskkonnale.

Jäätmekäitluse aluseks on Eesti keskkonnastrateegia põhimõtted - säästev areng, keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine, keskkonnanõuete integreerimine teiste eluvaldkondade ja loodusvarade kasutamisega.

Jäätmed jagunevad järgmiselt (Jäätmeseaduse § 3-7 järgi):

• Tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka.

• Püsijäätmed on tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi. Püsijäätmed ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt või keemiliselt, nad ei ole biolagundatavad ega mõjuta ebasoodsalt muid nendega kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele. Püsijäätmete leostuvus veekeskkonnas, ohtlike ainete sisaldus ning nõrgvee ökotoksilisus ei põhjusta täiendavat keskkonnakoormust, seda eriti põhja- ja pinnavee kvaliteedinõudeid silmas pidades.

• Biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp.

• Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis oma kahjuliku toime (keemiline aktiivsus, toksilisus, plahvatusoht-isesüttivus, korrosiivsus jms) tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale ning nõuavad erikäsitlust. Näiteks: patareid, värvid, lakid, ravimid jms.

• Olmejäätmed on koduses majapidamises ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid.

Pildil: jäätmekonteinerid paberi ja papi ning erinevate pakendite kogumiseks

Kas olete vahel mõelnud sellele, mis saab teie sorditud prügist pärast seda, kui prügiauto on hoovist lahkunud? Kas kõik kallatakse ikkagi prügimäele segamini, nagu usuvad skeptikud? Kas jogurtitopsidest tehakse fliisjakke, nagu loodavad optimistid?

Ainus võimalus seda teada saada on üheks päevaks ajakirjanikuamet unustada ja end prügivedaja õpipoisina proovile panna.

Loe lisaks Jaan Olmaru artiklit "Pool päeva prügiauto peal paljastab pakendiringluse saladused"

Tartu Postimeees, 01.02.2011