Kõnekujundid

Lausekujundid

EPITEET – kaunistav või kirjeldav täiendsõna, mis väljendab põhisõna omadust. Epiteet võib olla nii omadussõnaline, nimisõnaline, tegusõnaline, määrsõnaline,
nt imekaunid silmad, emake-maa, hõiskav laas, muretult istuv mehehakatis,

VÕRDLUS – nähtuste võrdlemine sarnasuse alusel, võrdlemisel kasutatakse abisõnadena nagu, kui, otsekui, sarnane, taoline jne, nt salapärane nagu öö, kaunis kui roos.

METAFOOR – ilma vormitunnuseta võrdlus, kusjuures kahte mõistet või nähtust võrreldakse mitteloogiliste seoste alusel, et tekiks uus kujutlus, nt päike – sinitaeva silm.

PERSONIFIKATSIOON e ISIKUSTAMINE - võte, kus elutule asjale omistatakse inimlikud omadused ja käitumine, nt taevas nutab murepisaraid.

METONÜÜMIA – ümbernimetus, kus üks sõna asendatakse teisega sugulasseoste või sarnasuse alusel, nt kätt alla panama.

OKSÜÜMORON – stiilikujund, kus ühendatakse pealtnäha ühendamatud mõisted, nt hirmus ilus, magus valu, elav laip.

EUFEMISM – ilustav või ümberütlev väljend ebasündsa või ebameeldiva asemel, nt Kivi kotti!

RETOORILINE KÜSIMUS – küsimuse vormis esitatud kinnitava või eitava sisuga lause, nt Kas olen hull? Ei, tõesti mitte?

RETOORILINE PÖÖRDUMINE – tundeline pöördumine loodusnähtuste, eemalviibijate vms poole, nt Mis mulle jutustad koidikutuul?

KORDUS – korduvad ühesuguse sisu, rütmi või vormiga sõnad või laused.

ANTITEES – kahe vastandliku mõiste vastandamine, nt Kuningas on surnud! Elagu kuningas!

ELLIPS – mõne sõna ärajätmine lausest (tavaliselt alus või öeldis), nt Kes ees, see mees.

INVERSIOON – ebatavaline sõnajärjestus lauses.

ALLEGOORIA - mõistukõne, nt Meie juhiks on Peata Kana.

IROONIA - jaatusega väljendatakse eitust, nt Oled sina alles aga tubli!

ANTITEES - vastuseade, nt Sa kõige armsam mulle ja siiski vihkan sind.

PARADOKS - vasturääkivus nii sõnades kui mõtetes, nt Elu on selleks liiga tõsine asi, et sellest tõsiselt rääkida.